Eestis ei ole keegi teadmata aegadest saadik rästiku hammustusest surnud, kogu Euroopas on teada väga üksikuid surmajuhtumeid viimase 10-20 aasta jooksul, enamik neist Vahemeremaades (nokisrästik), või on tegemist olnud rästikumürgi suhtes ülitundlike inimestega. Ülitundlikel, sh mesilasemürgi suhtes allergilistel inimestel tasub kindlasti olla väga ettevaatlik.
Hirm rästikute ja nende hammustuste ees, ma ütleksin, ei ole põhjendatud- seda enam, et ka hirm võib tappa. Rästikuhammustust on küllaltki lihtne vältida, ilma et peaks marjulkäiku kabuhirmuga rikkuma- kui näed rästikut siis lihtsalt ära puutu teda. Kohtades, kus esineb rästikuid, ära käi paljajalu või plätudega, kasuta saapaid. Ära pane oma käsi okste vahele, kivide alla, puhmastesse jne, enne kui oled veendunud, et seal ei ole madu.
vahel see siiski juhtub- hammustaski rästik. Reegel nr 1- rahu, ära ehmu! See võib tunduda kohatu soovitusena, aga mõtle sellele, et halvim, mis võib sinuga juhtuda, on mõned päevad (OK, mõne inimese puhul nädal) haiglas. Sa EI hakka surema. Hirm, sellest tulenev südamekloppimine jne ainult halvendab sinu olukorda. Rahulikult ja kannatada saanud jäset võimalikult vähe liigutades tuleks jõuda haiglasse, ohtralt juua vett jms.
Paljud inimesed ei lähe rästikuhammustuse pärast haiglasse, aga sellist nõu, et vaata kuidas enesetunne on ja toimi selle järgi, ma siin ilmselt ei tohi anda.

Gekode varvaste all on miljonid umbes nanomeetri pikkused karvakesed. need haakuvad libeda pinna materjaliga (kaasa arvatud klaas) molekulitasandil. see oleks selline lopsti öeldud vastus, kui nanotehnoloogiat uurida, siis saab põhjalikuma seletuse.